Spordipäev

Kristo nõudmisel kirjutasin tänase postituse mina, Krissu, täiesti iseseisvalt. Põhjuseks see, et erinevalt Kristost sain mina täna täiesti uue puhkuse veetmise kogemuse ja Kristo leiab, et põnevam oleks lugeda minu muljeid.  

Kõigepealt tasub täpsustada meie geograafilisi koordinaate. Eile, 9. juulil sõitsime hommikul vara O´Ahu saarelt ära Mauile. Lend kestis ligi 40 minutit ja oli võrreldav Tallinn-Kärdla otsaga. Lennuk oli tiba suurem, aga turbulents mägede tõttu oluliselt kõvem. Maandusime, võtsime rendiautod ja sõitsime hotelli. Toad on seekord hoopis apartemendid. Mina ja Kristo elame koos Kristo vanemate ja õdedega K402s ja Guido pere koos Steni-Anettega moodustab G402 populatsiooni. Tee peal rääkis meie GPS-seade, millesse on programmeeritud ka giidifunktsioon, et Mauil sajab vihma ainult detsembrist veebruarini... mõnikümend minutit hiljem hakkas sadama. Ilmselt jõudis kohale Steni kalameeste torm - Sten ja Guido käisid Waikikil haide juures sukeldumas ning kohalikud kalamehed olevat Stenile öelnud, et torm on tulemas. Mina kui vana kala armutus võitluses taifuuni vastu tuletasin meelde Taiwanil õpitud ohutusvõtted (vihmavari) ja valmistusin mentaalselt intervjuuks AKga, kuid ilmselt möllas torm kuskil mujal, sest meie juures jäigi sadu vaid öö läbi kestvaks sabinaks. 

Topeltvikerkaar rõdult nähtuna.

Täna hommikul algas aga minu jaoks tõeline Pärnitsate stiilis aktiivne suvepuhkus. St Kristo on mulle seda kirjeldanud, kuid nüüd sain seda ise kogeda. Ja vaatamata varasemale tugevale skepsisele pean tunnistama, et oli väga lahe!

Hommik venis tavapäraselt varaseks lõunaks ja kuskil 12 paiku jõudsime randa. Valge liiv, helesinine meri ja suured lained, poed, restoranid, baarid kõik ranna ääres. Pärast esimest suplust seadsime sammud kummipaadi poole, mis viis meid... jet ski-ga sõitma. Ma muidugi ei teadnud, mis on jet ski, ja ma siiamaani ei tea, miks seda nii nimetatakse, sest minu meelest on see sama asi, mis skuuter: lahtine mootoriga veesõiduk, mille peale mahub kaks inimest. Mina sain oma adrenaliinilaksu kätte juba kummipaadis, mis viis meid lihtsalt rannast eemal vees ujuvale alusele, mille küljes jet ski-d olid ja mille pealt toimus sõitma minek. Parve peal oli kiire viisakuste vahetamine töötajatega, mille käigus selgus, et neil on Eestist sõber Igor ja kuskil seal töötab ka üks leedukas (nime ei täpsustanud) ja et nad teavad küll, kus Eesti on. Lisaks tehti kiire jet ski juhtimise instruktaaž. Mul hakkas vaikselt jänes püksi ronima.

Kui asjaks läks, oli tegelikult lõbus. Ajasin päästevesti selga, ronisin Kristo selja taha ja klammerdusin HÄSTI kõvasti tema külge. Sõit oli üle ootuste lahe ja esimene pool aega ma kilkasin ja kiljusin iga kiirema ja aeglasema liikumise peale. Siis harjusin ära ja natuke hakkas igav. Aga igavus on parim küte mure- ja hirmumõtetetele, nii et varsti hakkasin laineid, pöördeid ja vett kartma. Kuidagi õnnestus Kristol mind vaatamata kõigele veenda kohti vahetama - ilmselt nõustusin eeskätt sellepärast, et see oli hea ettekääne korraks seisma jääda - ja sain ise juhtida. See nägi ilmselt kõrvalt päris naljakas välja. Me ei liikunud palju kiiremini, kui oleksime ilma mootori sisselülitamiseta vees triivides seda teinud, aga mina võtsin ennast megakokku ja hakkasin eriti asjalikuks. Natuke läks küll valesti ja asjapulk-skuuter tuli ütlema, et tuleb sõita teisele poole, aga mis põhiline: minu õlule jäi jet ski parkimine! (olgu öeldud, et teiste inimeste meelest ei ole tegemist millegi keerulisega). Sõitsime kummipaadiga tagasi rannale ja läksime sööma: värsked smoothied, krevetisalatid jms.

Järgmine ettevõtmine oli tennisemäng. Nimelt on siin hotellis külalistele tasuta kasutada tenniseväljakud ja -tarbed, tuleb lihtsalt kellaajaliselt registreeruda. Suurem osa ajast kulus muidugi palli "ära toomisele", aga lõpupoole mängisime Steni ja Anettega paaris ja ehkki me Kristoga kaotasime võimsalt, oli tore ja huvitav. Ainult minul hakkas lõpus halb ja pilt tahtis tasku minna. Võib muidugi ennast petta ja süüdistada ülikuuma päikest ja Liisut/Peetrit (vt pilt allpool), aga ilmselgelt ei mõjunud Leesikate kontsert minu isiklikule vormile just toonust tõstvalt, kuivõrd viimased kuud istusin trennis lihtsalt jalg üle põlve ja kamandasin.

Ägeda päeva peaks plaani järgi lõpetama ühine grillimine, millega mõne tunni pärast alustame. Kuna lugejaskonnaks on ainult kõige lähedasemad, teen ka väikse ülestunnistuse: Kristo kirjeldatud nende pere soojamaa reisidesse ja sealsetesse atraktsioonidesse (vesiekstreemsport, teemapargid ja mängumaad, erinevad hotellid, väljasõidud jms) olen siiani suhtunud teatava kohmetusega, seostades neid eeskätt filmides nähtud rikkurite meelelahutusega. Tervislikum paistab aga lihtsalt rõõmustada võimaluse üle selles trallis kaasa lüüa ja neid kogemusi koguda. Aitäh Kristo vanaisale, kes oma pere eksootiliste ja seiklusrohkete reisidega rõõmustab!

Loodus tühja kohta ei salli. Lutikahammustused on asendanud allergiline reaktsioon tundmatu  eluka mürgile.
Ristisime laigu Krissu küünarvarrel Peetriks/Liisuks