Reisi taust

Vahepalaks mõtlesime valgustada, kuidas me selle peale üldse tulime, et Lõuna-Ameerikasse reisida? Tahtsime kindlasti sel suvel pikema ja eksootilisema reisi teha (kuniks veel noored oleme :) ) ja hakkasime selle peale mõtlema rohkem kui aasta tagasi. Kristol oli ka Soome õpingutest saadud stipendiumitest kogunenud piisav summa, millega seda teostada. Esialgu oli kaalukausil kaks varianti – Trans-Siberi raudtee ja Lõuna-Ameerika. Ukraina sündmused aga panid mõtlema, et eurooplased ei pruugi olla Venemaal enam väga teretulnud. Samuti langes meile sülle võimalus reisida ka USAsse ning sealt oleks igati loogilisem olnud jätkata Lõuna-Ameerikasse.

Kristo esialgne plaan oli totralt ambitsioonikas – lisaks Kolumbiale, Peruule ja Boliiviale pidime kuu aja jooksul külastama ka Tšiilit, Argentiinat ja Brasiiliat. Lennud ja transpordivahendidki olid välja vaadatud. Õnneks sai ta isegi aru, et see on arutu kiirustamine. Kahju oli loobuda paljudest huvitavatest kohtadest ja võib-olla ei teki kunagi võimalust neid näha, aga ei tasu liiga ahneks minna. Kristo pani kaardile kõik kohad Lõuna-Ameerikas, mida ta tahaks näha, vaatas natuke lennupileteid ja liikumisvõimalusi ning otsustas tõmmata plaani kokku kolmele riigile, kusjuures prioriteediks sai Peruu oma ohtrate muistsete tsivilisatsioonidega.

Reisi üldplaan sai suuresti tehtud sellise loogika järgi, et olla pidevas liikumises, mitte lennata ühte n-ö baasi ja sealt väljasõite teha (loomulikult veedame mõnes linnas paar päeva ja teeme sealt väljasõite, siinkohal on mõeldud reisi üldist ülesehitust). See on mõnevõrra väsitavam ja ebamugavam, aga saab rohkem kohti näha. Näiteks Punost Cuzcosse sõit on ühtaegu transport punktist A punkti B ja atraktsioon. Kristo tegi endale selgeks, mis võimalused erinevate huvipunktide vahel liikumiseks on ning erinevate otsingumootorite abil (üks väga kasulik on Matrix Airfare) peilis välja kõige soodsamad kuupäevad, võrdles infoga, kui palju ühes punktis peaks viibima, ja pani paika reisi selgroo (kuupäevad, millal kus olla ja mis lendude või bussidega ühest kohast teise liigutakse). Vahepeal tulid peale muud asjad ja tegelikult läks lendude broneerimiseks üsna hilja – ainult kolm kuud enne. Õnneks ei olnud hinnad veel taevasse tõusnud, ostsime suure osa lendudest ühe suure tellimusena, mis ilmselt andis kerge hinnavõidu.

Seejärel algas majutuste broneerimine ja põhjalikum info kogumine kohapealsete olude kohta. Siin olid väärtuslikeks abilisteks Wikitravel ja Tripadvisori arvustused, hiljem ka Lonely Planeti raamat. Majutuste osas võtsime seekord sihiks saada igas kohas oma tuba (mitte madrats suures dormitooriumis) ja võimalusel oma vannitoaga, aga teisalt jääda hostelite ja teiste odavaima hinnaklassi majutuste juurde (ülempiiriks 20 euri nägu öö kohta) ning sealjuures ikkagi leida võimalikult heade arvustustega kohad.

Lisaks vaatamisväärsustele tähendas kohapealsete olude kohta info kogumine näiteks seda, millised on eri linnades taksode tariifid, milliseid taksosid usaldada, kuidas mingi kohaliku transpordiga kuhugi saada, kus raha vahetada, millistele väljasõitudele rohkesti vett varuda, kuidas mäestikuhaigusega toime tulla, kus on targem oma söök kaasa võtta kui hingehinda maksta jne. See tähendas väga paljude arvustuste, reisiblogide ja foorumite läbituhnimist. Võib-olla isegi tarbetu detailsusega, aga vähemasti oleme selle võrra ootamatusteks paremini ette valmistunud. Kõiki viimase otsa majutusi jms ei jõudnud me selle pedantsuse tõttu isegi USAs oleku ajal lõpuni broneerida ja see tuleb nüüd reisi peal ära teha.

Kõik see info koos transpordiinfo (11 lendu, 3 rongisõitu, 7 pikemat maanteesõitu bussi või taksoga) ja majutuste aadressidega (10 majutust pluss Bogota) sai koondatud suurde Exceli tabelisse (kokku vist 13 lk), kuhu tegevused ja lisainfo oli koondatud päevade kaupa, iga päeva kohta lisatud ka lahtrid hommikusöök, lõunasöök ja õhtusöök, et põhivajadused oleksid ka läbi mõeldud (reisi innukalt planeerides ununevad sellised asjad mõnikord ära ja löövad hiljem plaanid sassi). See tabel sai väljaprindituna ja köidetuna nimeks „manuaal“. Nüüd üritamegi selle järgi toimida, kuigi mõnda asja peab ikka kas internetist juurde uurima, hosteli retseptsioonist küsima või Lonely Planeti raamatust lugema (see on meil küll ainult Peruu kohta).

"Manuaal"

Kui saaks praegu marsruudi uuesti planeerida, oleksime selle osaliselt teisiti teinud. Algselt planeerisime lennata Trujillost mägede vahelisse orgu, perifeersesse kohta nimega Chachapoyas, et minna vaatama, kuidas sealsed muistsed rahvad matsid oma mumifitseeritud surnuid kaljukoobastesse. Chachapoyasesse sõit bussiga võtab isegi lähematest rannikulinnadest 12 h mööda väga kõrgeid ja käänulisi teid, nii et see retk sai tulla kõne alla vaid lennates. Veel talvel oli olemas info, et Peruu õhuvägi pakub võimalust mingis kaubalennukis korra või kaks nädalas sinna lennata, aga kui olime muud lennupiletid ära broneerinud ja Chachapoyase lennu järgi ka ülejäänud plaane sobitanud, tuli välja, et nad enam sinna ei lenda. Nüüd on reisiplaan mõnes kohas tarbetult kiireks surutud (näiteks Cuzcost Limasse lendamise ja sealt Nazcasse bussiga sõitmise asemel oleksime võinud sõita PeruHop bussiga rahulikult Cuzcost Nazcasse, sealt Limasse ja edasi bussiga põhja poole, oleks vähem kiirustamist ja säästnud ka natuke raha), aga selliste ootamatuste vastu ei saa midagi teha ja lõpuks oleme selle vabaks jäänud aja ikkagi hästi sisustanud.

Kui keegi arvab, et selle kuu ajaga peaks kõik huvitava kolmes riigis ära nägema, siis see pole kaugeltki nii. Paljut jäi veel kripeldama, loetleme väga huvitavaid, külastamata jäänud kohti selleks, et inspireerida teisigi siia reisima. Sealjuures vihmametsa osa jäi meil algusest peake tähelepanu alt välja, kuigi vaadata on seal ilmselt nii mõndagi.

Boliivia: 1. maailma suurimad soolaväljad Uyunis, 2. Yungase surmatee ehk üliohtlik maantee mägedest vihmametsa (mitte meie jaoks), 3. El Alto slummiturg (vt blogi, suur vabaõhuturg, kust saavat osta kõike kasutatud sokkidest uute autodeni), 4. Potosi kaevandused

Peruu: 1. valgest kivimist Arequipa koloniaallinn, 2. Ballestase saarte rahvuspark, 3. maailma kõrgeim liivadüün Cerro Blanco (üle 2000 meetri kõrge, nägime seda lennuki pealt Nazcas, aga lähedal ei käinud), 4. Colca ja Cotahuasi kanjonid (väidetavalt mingi mõõdu järgi suuremad kui Suur Kanjon USAs), 5. Ica ja Pisco veinitootmispiirkonnad, 6. Valgete Kordiljeeride loodus, 7. Inca Trail (mitmepäevane matk Macchu Picchusse)

Kolumbia: 1. Cartagena koloniaalne vanalinn, 2. Medellin (kunagine narkokaubanduse pesa, nüüd tõusev ja ilus linn), 3. Cali (maailma salsapealinn), 4. El Totumo väike mudavulkaan, mille sees saab mudavanni võtta, 5. Kolumbiale kuuluvad Vaikse ookeani rannikusaared

Samamoodi suutsime ammendada vaid murdosa Andide ja Peruu ranniku muistsetest tsivilisatsioonidest. Carali, Chavin de Huantari, Wari, Tayrona jpt tsivilisatsioonide jäänused jäid nägemata. Aga üht-teist oleme ikkagi näha saanud ja selle üle on meil äärmiselt hea meel.