Mägede õppetunnid

Oleme nüüd veetnud mõnda aega väga kõrgel, esmalt nädala 3800 meetri peal ja nüüd veel paar päeva Cuzcos 3300 peal. Täna lendame Peruu pealinna Limasse, merepinna tasemele. Enne reisi närveerisime hõreda õhu ja mäestikuhaiguse pärast, aga seni on kõik hästi läinud. Mõned tähelepanekud siiski, millega siinne elu meile meelde jääb.

Esiteks kujunes kerge peavalu pidevaks kaaslaseks. Midagi hullu ei olnud, aga ilmselt koormas hõredam õhk keha mingil määral ja aju ei saanud piisavalt hapnikku. Päevatoimetusi see peavalu eriti ei seganud (ja läks aspiriini või paratsetamooli sissevõtuga ära), aga õhtul hotelli jõudes olime alati eriti kurnatud. Reisidel kogetakse ju niisamagi palju ja see võib õhtuks läbi võtta, aga kui päev otsa paistab pähe ere päike, tuleb ronida mäest üles ja alla ning õhk on sealjuures eriti hõre ja kuiv, siis niidab ikka jalust küll. Meil on siin püsinud üpris varase  magamamineku ja varase ärkamise režiim, mida on kodus palju raskem hoida.

Teiseks, külm oli. Päeval oli paras kevadine ilm, aga öösel oli temperatuur nullis või isegi kergelt miinuses. Kristo on olnud sunnitud kaks nädalat ühe paari pikkade pükstega läbi ajama, lühikesed püksid seisavad jõude. Ja siin ei tunta kütet, ainult villaseid tekke. Ilmselt korralikes hotellides on turistide jaoks küte olemas, aga meie üritasime lihtsalt tekikuhja all villaste sokkide ja sallidega ööd üle elada. Üldse ei aita kaasa see, et duši all sooja vee saamine nõuab head õnne ja oskuslikku kraanikäsitlemist. Muidugi soodustas see kõik seda, et ka kurguvalu ja kerge nohu saatsid meid suurema osa ajast.

See ei sõltu küll mägedest, aga meile, Eesti suvest tulnutele on harjumatu, et iga päev läheb nii vara - poole kuue ja kuue vahel - pimedaks. Mitu korda on see meid veidi ootamatult tabanud.

Üks huvitav tähelepanek veel - kogu selle aja jooksul ei märganud me ühtegi suitsetajat (v.a. üks turist siin Cuzcos). Ei tea, kas suitsetajatel on siin üleval nii raske, et lihtsalt ei tasu teha, igatahes tundub, et see pole kohalike hulgas popp.